//
you're reading...
ahvenamaa.ee

Kultuurielu

Ahvenamaal on teadaolevalt alati rootsi keelt räägitud ja saarestiku kultuur sarnaneb riigirootsi omale.

Siinse kultuurieluga on võimalik tutvuda aasta ringi.

Mariehamni kesklinnas tasub külastada Ahvenamaa Kunstimuuseumi ja Ahvenamaa Muuseumi, mis asuvad ühe katuse all ning annavad piltliku ülevaate saarte ajaloost, kultuurilisest taustast ning kunstielust. Lisaks püsiekspositsioonile korraldatakse ka lühiajalisi näitusi.

Ahvenamaal on palju kunstnikke ja ka kunstigaleriisid, kus on võimalik nende loominguga tutvuda. Kesklinnas ja sellest veidi eemal ringi jalutades leiate mitmeid paiku, kuhu sisse astuda.

Väga kaasaegne Mariehamni Linnaraamatukogu on populaarne kogunemispaik, kus lisaks raamatutele ja ajakirjadele on võimalik tasuta kasutada Internetti, vaadata näitusi ja aeg-ajalt kuulata kontserte.

Ahvenamaa 19. sajandi talupojakultuuri tutvustab Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseum Kastelholmis. Jaanipäeval Ahvenamaal lõket ei tehta, vaid püstitatakse värvikirevate kroonidega meiupuu ehk jaanisammas. Sellist sammast näete mitte ainult vabaõhumuuseumis, vaid ka pea igas külas, kust Te läbi sõidate. Sammas seisab ehitult aasta ringi.

Önnigeby muuseum tutvustab 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Lemlandis Önningeby külas ja selle ümbruses tegutsenud kunstnike kolooniat. Kunstnike koloonia eestvedajaks oli Viktor Westerholm – üks oma aja kuulsamaid maastikumaalijaid Soomes. 20. sajandi alguses käisid Ahvenamaad jäädvustamas ka Noor-Eesti liikumise tuumikusse kuulunud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Anton Starkopf ja Friedebert Tuglas. Muuseumi kõrval asuvale kaunile kaljupaljandile on nende mälestuseks püstitatud Jüri Ojaveri loodud mälestusmärk “Pink”, mis avati pidulikult 9. juunil 2006.

Ahvenamaal on samuti aktiivne teatri- ja muusikaelu. Jazzmuusika huvilistele on siin talvine ja suvine festival. Kammermuusika sõbrad saavad külastada kontserdiseeriat Katrina. Suve suurim muusikaüritus on aga Rockoff, kus esinevad Põhjamaade parimad levimuusikud.

Suvised festivalid nagu Gustav Vasa päevad, Ahvenamaa Merepäevad, Viikingilaat ja Bomarsundi päevad pakuvad alati laialdast kultuuriprogrammi, kus lisaks muusikale saab vaadata ka rootsikeelseid teatrietendusi. Kes teab, ehk saab just sealt alguse Teie huvi rootsi keele ja kultuuri vastu?

Advertisements

Arutelu

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: