//
you're reading...
ahvenamaa.ee

Geta vald

Geta on vald Soomes Ahvenamaa maakonnas. Vallas elab u. 500 inimest. Vallas räägitakse rootsi keelt.

Geta valla vaatamisväärsused:

Dånö koduloomuuseum

Ilusal Dånö saarel fjordilikus lahes asub Dånö koduloomuuseum. Muuseumis näidatakse, kuidas vanasti elati tüüpilises lootsi- ja kaluritares. Viimati elas selles tares Amanda Nordblom (1854-1927). Teda tunti osava käsitöölisena, kel oli stiilitunnetust ja hea kvaliteet. Amanda valmistas koos tekstiilikunstniku Anna Kajsa Sundbergiga Pantsarnäsi neemelt Geta rahvariiete mudelid. Tänapäeval on neid rahvariideid näha näiteks jaanipäevapidustustel ja valla teistel pidupäevadel. Lootsitare varasid on täiendatud majatarvetega ja tööriistadega, mida on kingitud, deponeeritud või oksjonidel ostetud. Väärtesemete seast võiks nimetada üht käilakuju ning kappi 18. sajandist.

 

Geta kirik

Geta kirk on pühitsetud Pühale Jürile. Kirikuhoone pikkööviga ja sakristiaga põhjas on pärit nähtavasti 1460ndatest. Vapiruum  lõunaosas on ehitatud tellistest 1826. aastal. Kellatorn, 17. sajandist, on omasuguste hulgas unikaalne ja seisab kirikust eraldi.

Räägitakse, et Geta kiriku ehitamist alustati algselt Olofsnäsi haudaplatsi juures. Ometi ei olnud kõik Geta elanikud üht meelt paigutuse osas, mistõttu Vestergeta elanikud lõhkusid päeval Olofsnäsi elanike ehitatu maha. Lõpuks jõudnud külad kokkuleppele, et lasevad külapiirist teele ühe härja, kelle taha on kinnitatud kivi. Seal, kuhu härg seisma jäb, pidi ehitatama kirik. Härg peatus. Vestergetas ja lõpuks ometi võidi kirik ehitada küladevahelisel kokkuleppel.

Getamäed

Getamäed, 107 meetrit üle merepinna, moodustavad kaitse vastu põhatuuli ja tormilist Põhjamerd ning on suurejooneline vaateplatvorm. 15-meetrine kõrge vaatetorn pakub vaateid kaugele nii üle Põhjamere kui Ahvenamaa “mandriosa”. Selge ilma puhul võib lääne pool näha isegi Rootsimaad. Getamägedel võib matkata mööda rada, mis viib Geta koopani, mis pakkus 18. sajandi alguse rahututel aastatel Geta elanikele varju. Jaluta mööda rada kuni Djupvikeni laheni, mis on looduslik sadam, mida paadiomanikud tunnevad selle kaitstud asukoha tõttu lõputuna tunduva Põhjamere eest. Getamäed koos Orrdali rahnuga olid esimesed maatükid, mis Ahvenamaast paista olid peale jääaega ning seal elutsesid esimesed ahvenamaalased ca 6000 aastat tagasi. Sellest ajast saadik on maapind tõusnud ligikaudu 60 meetrit ja tuhended saared on laotunud sinna, kus varemalt oli avameri.

 

Kultuuripärandi tare

Kultuuritare on vanade meetoditega püsti pandud ametikoolidevahelise projekti raames. Tareni jõuab jalgsi mööda Keskajarada – Medeltidsstigen – (algus Geta kiriku juurest) või autoga mööda Södravägenit. Geta kihelkonnaselts korraldab tares pidusööke ja üritusi.

Advertisements

Arutelu

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: